Lea<\/strong> <\/p>\n\n\n\nMa olen Lea, ma elan Tsirgum\u00e4e k\u00fclas, Hargla k\u00fcla naaberk\u00fclas, ja ma r\u00e4\u00e4gin suridest. Nemad olid rahvaravitsejad vanal ajal ja neid elas Koiva veerel kolm p\u00f5lvkonda. Isa jutustas mulle, et suri oli s\u00e4\u00e4rane inimene, kelle juures rahvas oli k\u00e4inud abi otsimas: kui oli midagi kadunud v\u00f5i oli loom v\u00f5i inimene haigeks j\u00e4\u00e4nud. Nad olid tuntud inimesed.<\/p>\n\n\n\n
Mu isa k\u00f5neles, et kunagi oli \u00fchel perenaisel lehm haigeks j\u00e4\u00e4nud. Aga kuidas sa toda ravid, kui ei m\u00f5ista – ja naine l\u00e4ks suri manu abi otsima. Tavaliselt pidid inimesed ikka v\u00f5tma ligi midagi, t\u00e4nut\u00e4heks surile. Pani siis korvi mune t\u00e4is ja hakkas suri poole minema. Suri majale l\u00e4hemale j\u00f5udes, m\u00f5tles ta: \u201cNeid mune sai vist natuke liiga palju v\u00f5etud. Panen osa siia, poole tee peale, puhma alla maha.\u201d T\u00f5stiski korvist osa mune p\u00f5\u00f5sa alla ja m\u00f5tles, et tagasiteel v\u00f5tab \u00fcles ja viib koju. Osa mune j\u00e4i korvi alles, nendega l\u00e4ks ta siis suri juurde.<\/p>\n\n\n\n
Kui naine suri uksest sisse astus, vaatas suri talle peale ja \u00fctles: \u201cAa, sa tulid lehma p\u00e4rast!\u201d Naine siis ruttu k\u00f5neles suriga \u00e4ra ja suri \u00fctles: \u201cKui sa l\u00e4hed koju, siis tol lehmal enam midagi h\u00e4da ei olegi!\u201d Ja siis \u00f6elnud suri prouale niimoodi: \u201cKui sa n\u00fc\u00fcd l\u00e4hed kodu, siis kae sinna puhma alla, kuhu sa oma kanamunad j\u00e4tsid. V\u00f5ta nood ka \u00fches!\u201d<\/p>\n\n\n\n
Hakanud naine siis kodu poole minema ja j\u00f5udis sinna p\u00f5\u00f5sa juurde, kuhu ta munad oli pannud. Seal aga ei olnudki kanamune, oli hoopis niisama palju r\u00e4stikuid nagu ta oli mune sinna pannud. Suri n\u00e4gi \u00e4ra selle asja ja \u00fctles t\u00e4pselt \u00f5igesti, et v\u00f5ta see kaasa, mis sa p\u00f5\u00f5sa alla panid! Ja kui proua koju j\u00f5udis, oligi lehm terve.<\/p>\n\n\n\n
Surid olid vanal ajal kuulsad ka palju kaugemal kui meie kodukandis. \u00dckskord oli s\u00e4\u00e4rane lugu, et Koikk\u00fcla raudteejaamas tulid kaks prouat rongi pealt maha, aga ei m\u00f5istnud minna suri juurde. Leidsid siis \u00fcles poe, kus mehed ajasid omavahel juttu, ja k\u00fcsisid: \u201cKas te m\u00f5istate teed juhatada, kus see suri elab?\u201d Mehed siis vaadanud, et vene keeles k\u00f5nelevad ja m\u00f5elnud, kust nad siis tulnud on. Ja naised siis r\u00e4\u00e4kisid, et nad on Moskvast tulnud ja et neid juhatati: minge sinna Eestimaale ja otsige \u00fcles suri ja too saab aidata ravida teie haigust!<\/p>\n\n\n\n
Kui aga Noor Suri, Anton, 1956. aastal \u00e4ra suri, siis enne surma oli ta \u00f5petanud oma l\u00e4hedasi: \u201cPidage meeles, et matusetseremooniat ei tohi alustada enne, kui p\u00e4ev on looja l\u00e4inud! Muidu te ei saa seda asja l\u00f5petada!\u201d Sugulased m\u00f5tlesid aga, et mis juttu vanamees ajas rumalast peast, et too ei saa \u00f5ige olla. Hakkasid ikka p\u00e4eval juba toimetama. Kui nad j\u00f5udsid aga kirstuga surnuaeda, siis ei saanudki toimetada, nii palju r\u00e4stikuid oli igal pool! J\u00e4etigi asi pooleli ning mindigi uuesti p\u00e4rast toda kui p\u00e4ev oli looja l\u00e4inud. Siis ei olnud seal \u00fchtegi r\u00e4stikut ja k\u00f5ik sai ilusti \u00e4ra toimetada.<\/p>\n\n\n\n
Kalev<\/strong> <\/p>\n\n\n\nEks neid ravitsejaid oli omal ajal vast igas suuremas piirkonnas. Kui m\u00f5elda, kui palju oli inimesi, keda kasv\u00f5i siin 20. sajandi alguses viidi linna arsti juurde \u2026no too pidi ikka kuradi hull haigus siis olema! Ikka kohapeal \u00f5iendati enamus asju \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n
Aga \u00fcks selline huvitav moment oli suride ja ravimise kohta, et Vana Suri (Kusta) ema oli kord v\u00e4ikese Kustaga niidu peal jalutanud. Seal oli mutihunnik ja Kusta k\u00fcsis, mis need on.<\/p>\n\n\n\n
\u201cNood on mutihunnikud,\u201d \u00fctles ema. \u201cMutt, noh, maa sees. Ja kui sa tahad saada endale oskuse, siis vaata kui mutt ajab v\u00e4rskelt hunniku \u00fcles ja proovi, \u00e4kki saad muti k\u00e4tte!\u201d<\/p>\n\n\n\n
Oli Kusta seal siis natuke aega seisnud ja oligi mutt hakanud hunnikut ajama. V\u00e4ikene Kusta oli susanud k\u00e4e hunniku sisse ja saanudki muti pihku. \u201cMis n\u00fc\u00fcd edasi saab?\u201d k\u00fcsis ta. \u201cN\u00fc\u00fcd pitsita mutti niikaua kuni \u00e4ra kooleb.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Alguses mutt siples, aga ema k\u00e4skis k\u00f5vemini pitsitada. L\u00f5puks oligi mutt hinge heitnud ja vagaseks j\u00e4\u00e4nud. Kusta siis k\u00fcsis: \u201cMis siis n\u00fc\u00fcd saab?\u201d<\/p>\n\n\n\n
\u201cN\u00fc\u00fcd on niimoodi,\u201d \u00fctles ema, \u201cEt kui kellelgi on abi vaja, kui on mingi koht \u00fcles paistetanud, pane k\u00e4si peale ja see v\u00f5tab paistetuse maha.\u201d<\/p>\n\n\n\n
Aga mu oma isa r\u00e4\u00e4kis seda, kuidas ta k\u00e4is suri juures, kui ta oli veel poisikeseohtu. Neil oli puskariajamise aparaadi toru, aga puskarit omal ajal ajada ei tohtinud, ja noid torusid hoiti kuskil v\u00f5psikus, j\u00f5e veeres, \u00e4rapeidetult. Ja kui hakati siis ajama – torusid netu! Ja siis vana (vana oli meil sihuke, et oli s\u00e4ngis suure osa ajast), vana oli siis \u00f6elnud, et ega muu ei aita, kui et minna suri juurde, suri vast teab.<\/p>\n\n\n\n
Mu meelest olid nad vist pudeli ikka ka \u00fches v\u00f5tnud, olid suri juurde l\u00e4inud, pudeli andnud ja \u00e4ra k\u00f5nelnud, et n\u00e4ed, selline see lugu on. Jah, muidugi pudeliga, suri oli veel v\u00f5tnud punni pealt maha ja \u00e4ra ka mekkinud, et jaa, too h\u00e4\u00e4 kraam k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n
Siis oli ta natukene aega sirgeldanud – naelaga v\u00f5i millegagi, kraapinud seal midagi – ja \u00f6elnud: \u201cEi, toda pole keegi \u00e4ra varastanud! Too on lihtsalt lolli p\u00e4rast teise puhma \u00e4ra peidetud, mine kae korralikult uuesti ja leiad selle \u00fcles!\u201d Ja nii oligi olnud! Saidki oma torud k\u00e4tte ja said p\u00e4rast kraami ka ajada.<\/p>\n\n\n\n
Toda oli mulle oma papa k\u00f5nelnud, et kuidas tema poisikesena seal k\u00e4is. Nende jaoks oli see ikka kaugele minek, sinna Koiva veerde oli paark\u00fcmmend kilomeetrit.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Lea ja Kalev jagavad lugusid Koikk\u00fcla suridest – tuntud ravitsejatest ja k\u00fclatarkadest, kes elasid Koiva j\u00f5e veerel. <\/p>\n","protected":false},"featured_media":5402,"parent":0,"menu_order":0,"template":"","meta":{"_acf_changed":false},"story-language":[144],"class_list":["post-4919","hargla","type-hargla","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","story-language-et"],"acf":[],"lang":"et","translations":{"et":4919,"en":4920},"pll_sync_post":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maaliin.ee\/wp-json\/wp\/v2\/hargla\/4919","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maaliin.ee\/wp-json\/wp\/v2\/hargla"}],"about":[{"href":"https:\/\/maaliin.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/hargla"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maaliin.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5402"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maaliin.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4919"}],"wp:term":[{"taxonomy":"story-language","embeddable":true,"href":"https:\/\/maaliin.ee\/wp-json\/wp\/v2\/story-language?post=4919"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}