Orlenys López Pintado

Vaata kõiki lugusid Loe inglise keeles

Orlenys López Pintado

Kuuba

Hispaania keel

Minu nimi on Orlenys, ma olen pärit Kuubalt ja olen elanud Eestis umbes kaheksa aastat. Kuubal on palju erinevaid traditsioone, mille juured peituvad erinevate rahvaste folklooris ja religioonides. Mõned neist puudutavad inimesi, keda nimetatakse palerodeks või santerodeks (neid nimetusi kasutatakse vaheldumisi).

Kuubal on üsna tavaline näha tänavatel asju, mille kohta öeldakse, et neid ei tohiks puudutada – näiteks nukke, puuvilju või peata loomalaipu. Arvatakse, et kui sa neid puudutad, kandub nende sees elav needus sulle üle. Neid asju panevad sinna inimesed, kes viivad läbi maagilisi rituaale, needsamad palerod.

Suur osa Kuuba ühiskonnast näeb palerosid kui midagi negatiivset. Ei ole tähtis, kas sa usud nendesse või mitte, me kõik austame seda uskumust.

Palero on sõlminud kokkulepe surnuga, kelle hing elab palero kodus katlas. Öeldakse, et palero toidab surnut (näiteks pannakse katlasse loomaverd, mune, cascarilla´t jmt), surnu aga aitab vastutasuks panna inimestele peale needusi.

Siiski võib palero olla nii brujero (nõid) kui ka curandero (ravitseja). Minu enda kogemus oligi pigem positiivne.

Kui ma olin umbes 10-aastane, oli mul seedimisega väga halvasti. Praktiliselt ükski toit ei püsinud sees ja arstid ei teadnud, mida teha. Kuigi ei ema ega mina ei kuulu sellesse usku, tundus, et meditsiin ei suuda mind aidata. Mõned arstid isegi arvasid, et ma teesklen. Püüdsime leida alternatiivseid lahendusi ja ema ütles: “Aga miks mitte?”

Keegi soovitas talle seda nõida, señor brujerot, kellel oli sõlmitud tehing üleloomulike jõududega ja me läksimegi tema juurde.

Ma ei mäleta tema nägu, mäletan ainult, et ta oli vanem mees. Umbes 60-aastane, kuigi ta võis ka noorem olla. Ta elas kaugel, inimtühjas maapiirkonnas. Läksime sinna bussiga. Kui me kohale jõudsime, nägime keset lagedat välja guano-katusega (Kuuba palmi lehtedest tehtud katusega) puitmaja. Tundus, et see on vaene maja, rohkem kuuri kui inimese eluaseme moodi.

Maja ees oli pikk järjekord. Señor brujerol ei olnud kombeks eel-kokkuleppeid teha – kes esimesena tuli, see sisse sai. Nii et kui sa ei tahtnud seal tervet päeva veeta, pidid varakult kohale jõudma ja järjekorda võtma. Kui kätte jõudis sinu kord, said oma mure ära rääkida.

Niisiis, künka otsas asuva maja läheduses polnud ühtegi teist maja, ainult inimesed seisid maja juures, oodates, et señor brujero nad ära kuulaks. Kuna kõik, mida olin lapsena palerodest kuulnud, ei olnud kuigi tore, oli mul päris hirmus.

Kui me sisse läksime, nägin, et majas ei olnud ühtegi akent. Ega polnud õieti ka põrandat, maas oli vaid muld, nagu õues. Sees oli pime, valgust andsid vaid küünlad, kuid nende kuma oli sigarisuitsuga läbi põimunud.

Majas oli ka iseäralik lõhn: segu sigarisuitsust, mingitest ürtidest ja vanast puidust. See ei olnud halb lõhn, aga see oli minu jaoks võõras. Selles pimedas majas tundus, nagu oleksid udu sees, nägid vaid vaevu sinu ees istuva inimese siluetti.

Ma tundsin hirmu, eks ma olin ju ka alles laps. Señor brujero istus maas. Tema ümber olid kaunistused. Taimed. Vist teokarbid. Mingeid kaunistuselemente oli veel, aga nendest ei saanud ma aru. Nurgas olid katel ja küünlad.

Señor hakkas mu emaga rääkima. Ta ei küsinudki, mis probleem mul on.

Siis hakkas ta vaikselt rääkima iseendaga keeles, millest ma ei saanud aru. See võis isegi olla hispaania keel, aga sa ikkagi ei saa jutust aru, sest ta ei räägi sinuga, ta suhtleb millegi muuga. Millegagi, mis on väljaspool, ja see miski räägib talle, mis on mulle parim. Ta oli justkui transis.

Järsku pöördus señor mu ema poole ja ütles, et pean jooma mingit ürditõmmist. Kuigi ma ikka veel ei mõistnud, mida ta rääkis, vähenes mu hirm. See, kuidas ta rääkis, tekitas minus … ütleme nii, et rahutunde.

Kui lahkusime, ütles ema: “Aga miks mitte?” ja me otsustasime tõmmisega katsetada.

Ma ei tea, kas see on omavahel seotud, kuid varsti pärast seda leidis arst mulle lõpuks ka ravi. Selgus, et arstid ei olnud teinud õigeid uuringuid. Lõppkokkuvõttes aitasid mind ikkagi tabletid, nii et ma ei oska öelda, kas minu probleem leidis lahenduse tänu sellele, et me señor brujero juures käisime ja tänu sellele, et ta suhtles üleloomulikuga. Kuid kuigi lahendus tuli tavameditsiinist, tuli see tõepoolest üsna pea pärast seda, kui me tema juures käisime.